neljapäev, detsember 13, 2007

Luuleõhtu. Poetry Night.


20. detsembril kell 17.00 toimub Eduard Vilde Muuseumis selle aasta viimane Pimedate kuude luuleõhtu. Seekord tutvustab oma loomingut 3 neidu: Lee Rajando, Carolina Pihelgas ja Anete Kruusmägi. Vilde Muuseumi luuleõhtud teeb eriliseks vaimsus ja hubane “kirjaniku kodu” õhkkond, küünlavalgus ja elav muusika.

Õhtu lõpetuseks saab selle ja eelmiste luuleõhtute tekste ka paberilt oma silmaga üle lugeda, kohvilaua taga muljeid vahetada ning noortele luuletajatele küsimusi esitada.

Eduard Vilde Muuseum on korraldanud viimastel kuudel luuleõhtuid, kus oma luulet on esitanud juba üht-teist avaldanud ja tunnustust pälvinud noored luuletajad ning nn. pogenistid (kirjandussaidil Poogen kirjutavad noored): Eliina Korts, Martin Vabat, Lauriito Meriloo, Haldjas ja Henri Griin. Võib julgelt kinnitada, et iga noore loomingul on täiesti eriilmeline nägu ja sisu ning see teeb kuulamisest huvitava kogemuse. Loodetavasti leiate ka seekordsete esinejate seast endale mõne uue lemmiku.



Tervitades,
Eduard Vilde Muuseum
Roheline aas 3, Kadriorg
Tallinn
Tel.6013181

neljapäev, detsember 06, 2007

paar mõttealget.

kas ma olen nagu idioot või...otsisin riimi sõnale "sohva" ja üritasin samal ajal Bloggerisse sisse logida, trükkides järjekindlalt salasõnaks "sohva", "sohva", "sohva". No mida elevant.

Kui klähvib väljas vares, oigab rahe
ja surnud mõttelindu elu sisse tallab
mu peas üks vokk.
Loen lehelt põud, missest et vihma kallab.
must vares, kuidas ikka nõud
mil sinu pikast juhtmest paiskub alla
üks vahe, lämmatav elektrišokk.
....

siin vahel müürilt voolab sambla määrdund võiet
On laotund liivale pegoonia verekuma
veevõtutiigis tontlikvalged õied
Tuul laostand laigu kõige hüljatuma
maad uuristava kaevu võikad kriiksed
ja kuklas kummitamas kõik need külmad kivid
raudpihte vahel vaevapajud iidsed
kesköösi küütlemas on riste sirged rivid.
on liival kivist jäljed. väetid ringid
mis õhku piserdavad vänget küünlavina
all kuuseokkavaiba valged pingid.
on jäetud mõtteid siia, raskeid nagu tina.
Kõik Külmad Kivid. Ikka samad, ikka samad.
kõik sõnad, itkud, kaebed, sama tulutud
siinsamas mõttelagedalt sa ise lamad
kui elus kõik su nutud kord on ulutud.