lemmikuid: Get up, stand up! Bob Marley

Get up, stand up: stand up for your rights!
Get up, stand up: stand up for your rights!
Get up, stand up: stand up for your rights!
Get up, stand up: dont give up the fight!

Preacherman, dont tell me,
Heaven is under the earth.
I know you dont know
What life is really worth.
Its not all that glitters is gold;
alf the story has never been told:
So now you see the light, eh!
Stand up for your rights. come on!

Get up, stand up: stand up for your rights!
Get up, stand up: dont give up the fight!
Get up, stand up: stand up for your rights!
Get up, stand up: dont give up the fight!

Most people think,
Great God will come from the skies,
Take away everything
And make everybody feel high.
But if you know what life is worth,
You will look for yours on earth:
And now you see the light,
You stand up for your rights. jah!

Get up, stand up! (jah, jah!)
Stand up for your rights! (oh-hoo!)
Get up, stand up! (get up, stand up!)
Dont give up the fight! (life is your right!)
Get up, stand up! (so we cant give up the fight!)
Stand up for your rights! (lord, lord!)
Get up, stand up! (keep on struggling on!)
Dont give up the fight! (yeah!)

We sick an tired of-a your ism-skism game -
Dyin n goin to heaven in-a jesus name, lord.
We know when we understand:
Almighty God is a living man.
You can fool some people sometimes,
But you cant fool all the people all the time.
So now we see the light (what you gonna do? ),
We gonna stand up for our rights! (yeah, yeah, yeah!)

So you better:
Get up, stand up! (in the morning! git it up!)
Stand up for your rights! (stand up for our rights!)
Get up, stand up!
Dont give up the fight! (dont give it up, dont give it up!)
Get up, stand up! (get up, stand up!)
Stand up for your rights! (get up, stand up!)
Get up, stand up! ( ... )
Dont give up the fight! (get up, stand up!)
Get up, stand up! ( ... )
Stand up for your rights!
Get up, stand up!
Dont give up the fight!

verine luuletus

I cut you open like an orange
you´re filled with blood, so thick and calm
I fill my overused old syringe
and drop your weary, whitening palm
I drink your heat, will, strength and freedom
and steal away your starry eyes
they were unused on me, I need´em
to turn the glance from late goodbyes
the juice your body softly circled
will flow directly through the Past
you´re dry and tasteless now, the sparkle
has left you to dry out and fast
a trail I left of peels and splashes
I wish I did not need these fruits
we´re taking souls while flipping lashes
we, people, are such ugly brutes.

Tõlge / translation: Sweeney Todd, Mere ääres / By the sea, eesti keeles. In estonian. originaal - Steven Sondheim.

Oo, härra Tee (suudlus)
Olen nõnda (suudlus)
Rõemus (suudlus)
Võiksin nahka pista sind!
Kas aimad, mida ootab hing, härra Tee?
(suudlus)
Millest (suudlus)
unistan kui äri õitseb ning....
Kuhu väga tõmbab mind
Kui ehk täis soab aastaring?
Huvitab see sind?

Todd: Loomulikult....

Lovett: kas see tõesti köidab sind?

Todd: Jaa jaa...

Lovett: (kõneleb) Ma olen aiva hellitanud unelmat.... Juba siis, kui olin kõhetu tirtsuke ja mu rikas tädi Nettie viis mind suvelõpupuhkusele mere äärde.... See kai... Liivalosside ehitamine... Oo, ma tunnen praegu veel oma varbaid merevees sulistamas!

Mererand, härra Tee, küll vast oleks elu
Mererand, härra Tee, äi sa sellest keelduks
Meie kaks, härra Tee rahulikult sääl
Rendisuvilas kalda pääl

Kus rannaliiv
Todd: mida iganes....
Lovett:
On ju imeline?

Lovett:
Kui on lähedal rand, säält me soame kala
Üsna kaugelt ta parvedes tulnud sala
Kui me sadamakail vaadet näinud küll
Istud kiiktoolis sussid üll
Oo, mererand
Lupsu löövad siiad
Oo, mererand
Kuis mind tõmbab siia!

Todd: Kui sa ütled nii siis ta nii ka on

Lovett:
Kui me kohvilauas
Lainemurdja laulab
Naerulind taevas huikab
Oojeehe
Panen ahju panni
Ja siis päiksevanni
Veel teeme!
Ojeehe
Rannateel kerge suvetuul soojendab
Teed ja koogikest proovima meelitab

Koon so´ol pulloveri
Sul valmib kiri
Saata teele, kui põle teha muud

Todd: kui sa ütled nii, kui sa ütled nii

Lovett
Kuis me nurruks kui ümber vaid rannatekid
Tundes sõõrmetes kanalist lainte mekki
Külas reedeti sõpru meil hulgani
Maja klanit´ iga nurgani
Mererand
Oh ku hääd on ilmad
Mererand
Mind vaid nääks su silmad
Mererannas
Oh jaa
Kauni ranniku pääl!

Lovett (kõneleb)
Ojeeh, mu meeltes mõlgub kujutluspilt meist supelkostüümides! Tore tumesinine akkab soole äste ja triibud mo jaoss`.

On na tüün kõik meri
Keegi ei patseeri
Vaid üks naerukajak
ajuu-huu
Kui äi vaimgi nää
Paned ümmer kää, sa´i keela ajuu-huu?
Klaarib patud pulm rannakabelis
Äi siis miski takista meid ...voodis
Sulle silma teen
Armust heldin, keen
Sel hetkel kui ütlen ”Sa mu!”

Merekaldal lööks kõlinal klaase kokku
Võtaks üürile poar vana linnasokku
Kena vaatega tuba ja teatud tool
Sõitku keldrisse täpselt pool

Mere ääres sääl
Paaris ometigi
Mere kalda pääl
Võta noad kõik ligi
Mere ääre ojeeh
Kenad sinised veed.

Vahele taas ühe lemmiklaulu sõnad. Jamiroquai Black Crow

He sees the stormy anger of the world
And wants no part of it at all
And as the weeping leaves of Autumn curl
He feels the savage winter call
See far below the dust of conflict settles on the hill
Where there was no escape before
And as he spreads his wings and soars up to another level
He brings the icy prophecies of war

Black crow, black crow, tell me where you really go
When you fly into the sunset, high in evening sky,
Black crow, black crow, tell me what you really know
Will we flourish in this hurricane, or will we fall and die?

While children lose their souls and so much more
To ragged armies of the field
A vicious fanfare cries appeasing hungry savages
To trigger that their fate is surely sealed
I wonder where that black crow sleeps as day beckons the night
Or if he even sleeps at all
I wonder what he thinks of all the human traffic far below
That's struggled on the road so, so long

Tell me black crow, black crow silently you pass above
Understanding everything but you know nothing at all
Black crow black crow, tell me what you really know
Do you understand the pain that we feel down here at all

(Jamiroquai Black Crow. Miskipärast tekkis just selle lauluga paralleel ka tolles Tiibeti-asjas.)
Lyrics of the song Black Crow by Jamiroqaui, this is one of my favorite songs, different from all the others too from the artists, and I really like those lyrics, that also seem to harmonize with the thoughts on Tibet atm.)

hirnuge herneks või tehke mis tahate. Laul Eduard Vildest.

1865

1865. aastal

1865. aastal

paastukuu viiendal päeval

paastukuu viiendal päeval

paastukuu tähendab muide märtsi

paastukuu tähendab muide märtsi

Kui esimese laulupeoni neli suve veel ja

Esimese laulupeoni neli suve veel

Siis aga Virumaal sündis Eduard Vilde

Virumaal sündis Eduard Vilde

tulevane kirjamees ja naljavend ja

tulevane kirjamees ja naljavend

Pudivere mõisa maade pääl ja

Pudivere mõisa maade pääl

Ja suures Simuna kihelkonnas

Suures Simuna kihelkonnas

Ema oli Leen ja isa oli Jüri

ema Leen ja isa Jüri

kelle Muuga mõis pani aida tüüri

Muuga mõis pani aida tüüri

Eedi õppis mõisas lugemist

Ja õppis veidi lugemist ja

Sai ka vahel sugemist ja

Sai ka vahel sugemist

No aga kui saks ei mõistnud mängida

See saks ei mõistnud mängida

Mis tast siis veel hellita

ja mis tast ikke hellita

Lendas saksalaps siis tiiki

Lendas saksa laps siis tiiki

Õu ta hala täis sai triiki

Et aga õu tema hala täis sai triiki

Mõisas käis va moonakaid ja

Käis seal mõisas moonakaid

Ja veel kaltsakaid ja setukaid ja

Kaltsakaid ja setukaid

Vildele spektaakel suur

Vildele spektaakel suur

Umbes nagu praegu Tivoli tuur

ja umbes nagu Tivoli tuur

Aga Vilde tahtis näha ka teisi maid

Ja tahtis näha teisi maid

Ja Soomemaid ja Taanimaid

Ja soomemaid ja Taanimaid

Siis aga Vilde pandi kooli

Vilde pandi linna kooli

Vilde koolitööst ei hoolind

Vilde koolitööst ei hoolind

Vene keel see olla laske

Vene keel see olla laske

Rehkendus on hirmus raske

Rehkendus on hirmus raske

Kui saab läbi kirjandiga

Kui saab läbi kirjandiga

Siis pole koolil väga viga

Pole koolil väga viga

1882

Lõpuks ikka kool jäi katki

Lõpuks ikka kool jäi katki

Käes tal oma seitse klassi

Käes tal oli seitse klassi

1883

Läks siis tööle toimetajaks

Läks ta tööle toimetajaks

Toimetajaks, teadustajaks

Toimetajaks, teadustajaks

Samal ajal läks tal trükki

Samal ajal läks tal trükki

Lühijutte mitu tükki

Lühijutte mitu tükki

Kurjal teel on mehed mustas

Kurjas teel on mehed mustas

Vahel mõisnikke ta mustas

Vahel mõisnikke ta mustas

Tegi aga veel ka reisikirju

Tegi ta ka reisikirju

Need on nüüdseks jäänud varju

Nüüdseks on need jäänud varju

1889

Kui läks Eduard tööle Riiga

Kui ta läks tööle Riiga

Jäi tal silma ilus piiga

Silma jäi tal ilus piiga

Gronau Antonie ta nimi

Gronau antonie ta nimi

Vilde jäi kui kärbes liimi

Vilde jäi kui kärbes liimi

Nii nad lippasid Berliini

Nii nemad lippasid Berliini

Neiu ema jooksis kiini

Neiu ema jooksis kiini

Vilde aga peagi tunda sai

Vilde peagi tunda sai

Neiu vaimuilm pole kuigi lai

Ja vaimuilm ei ole lai

Ta peas pole ajusagarad

ta peas pole ajusagarad

Vaid kleidid mantlid kübarad

oijah vaid mantlid kübarad

Ege me nüüd ka ei salga

Ega me nüüd ka ei salga

Et Vilde lasi lihtsalt jalga

Lihtsalt läks ja lasi jalga

Aastaid hiljem lahutas

Ja hiljem ta ka lahutas

Ei aidand et ämm vahutas

Ei aidand et ta vahutas

1896

neli aastat enne sajandivahetust

neli aastat enne sajandivahetust

hakkas Vilde tundma jahedust

hakkas Vilde tundma jahedust

vaikida sest oleks vale

vaikida sest oleks vale

seepärast kirjutas “Külmale maale”

seepärast kirjutas “Külmale maale”

1901

seda me ka kinni ei mätsi

seda meie kinni ei mätsi

et Eduard Vilde kohtas Pätsi

vot seda Konstantini Pätsi

Vaatasid ja arutasid

Vaatasid ja arutasid

Arvasid ja marutasid

Arvasid ja marutasid

Et riik on ilma peata ja

Et riik on ilma peata ja

Tegid ajalehe Teataja

Jah et ajalehe Teataja

1902

aga lehes polnud palju aega tal

ja lehes polnud aega tal

nõnda “Mahtra sõda” ilmus joone all”

ja ilmus jupit joone all

1903

aga et järjejutud tüütud näisid

järjejutud tüütud näisid

Kui Anija mehed Tallinnas käisid

Anija mehed Tallinnas käisid

Pandi teosed pikaks kokku

Pandi teosed pikaks kokku

Sellest löödi palju lokku

Sellest löödi palju lokku

1904

Et aga siis viis Tartu Vilde tee

Ja Tartu viis siis Vilde tee

Ja otse “Uudistesse” see

Otse “Uudistesse” see

Seal meenutas ta mõisaaega

Meenutas seal mõisaaega

Ja seda va paruni pätti pega

Paruni va pätti poega

Märkis üles selle loo

Ja märkis üle selle loo Ja

kuidas talle tehti “sooja”

Kuidas kodus tehti sooja

Kui oli lugu näinud ilma

Lugu oli näind just ilma

Eduard külastas üht pulma

Eduard külastas üht pulma

Seal oli neiu Jürmann Linda

Oli neiu Jürmann Linda

Viskas lauda sõjakinda

Viskas lauda sõjakinda

Mees ei ole ilmanaba

Mees ei ole ilmanaba

Nainegi võib olla vaba

Nainegi võib olla vaba

Vildetle see passis et

Jah Vildele vist passis et

See neiu on nii tark kui nett

Ja neiu on nii tark kui nett

Panid leivad ühte kappi

Panid leivad ühte kappi

Võtsid teise eluks appi

Ja võtsid üksteist eluks appi

1905

aga Vildel polnud pikka pidu

ei old Vildel pikka pidu

muudkui sandarmi eest lidu

ja muudkui sandarmi eest lidu

sest kui sa oled kõnemees

vaat kui sa oled kõnemees

ära pea seda kõnet võimude ees

ära pea kõnet võimude ees

nii et Vilde naisega läks putku

Vilde naisega läks putku

Sandarm istugu ja nutku

Sandarm istugu ja nutku

Piitrisse läks enne tee

Ja Piitrisse läks enne tee

Siis Helsingi ja Preisisse

Jah Helsingi ja Preisisse

Sai ka võõra mehe passi

Sai ka võõra mehe passi

(harilikult ta ei vassi,

harilikult ta ei vassi)

ega sellest olnud kurja

sest ei olnud palju kurja

et sai paragrahvid turja

et sai paragrahvid turja

nii sai Vilde reisijanu

nii sai Vilde reisijanu

viimaks täit tähelepanu

viimaks täis tähelepanu

Ees on Ameerikamaa

Ja ees on Ameerikamaa

Kuid pahandusteta ei saa

Ega pahandusteta ei saa

Mehi immigrandipokri

Mehi immigrandipokri

Pisteti sääl nagu kokri

Pisteti sääl nagu kokri

Eks sinna hulka sattund Vilde

Sinna hulka sattnud Vilde

Sai aga jälle jutukilde

Sai sest jälle jutukilde

1905

kolm aga aastat pikkamööda

kolm aga aastat pikkamööda

Eduard Vilde tegi tööda

Eduard Vilde tegi tööda

Prohvet Maltsvetist tuli jutt

Prohvet Maltsvetist tuli jutt

Kuis rahval kodust minna rutt

Kuis rahval kodust minna rutt

1911

Aga Taanimaal tal meeldis väga

Taanis Vildel meeldis väga

Istus paigal nagu säga

Istus paigal nagu säga

Raamatuid seal ilmus laar

Ja raamatuid seal ilmus laar

Sest iga rea eest maksti taal

Ja iga rea eest maksti taal

1912

Seal ilmus Tabamata ime

Ilmus Tabamata ime

Aga vot eesti eliit oli vihast pime

Eesti eliit oli vihast pime

Sest näidend see oli paras laks

Oi näidend oli paras laks

Sai aasida kadakasaks

Sai aasida kadakasaks

Ja käpardid ja koogutajad

Käpardid ja koogutajad

Valimatud noogutajad

Valimatud noogutajad

Iseenda upitajad

Iseenda upitajad

Ja sõgedad kultuuritoojad

Sõgedad kultuuritoojad

Pisuhänd 1913

Sest vaata Vilde see oli vigurvänt

Ja Vilde oli vigurvänt

Ja nii temal sündis Pisuhänd

Ja nii tal sündis pisuhänd

See oli üks veider lavatükk

See oli veider lavatükk

Juba ilmunud on kümnes trükk

Ja juba ilmund kümnes trükk

1916

veel enne ilmasõja otsa

enne ilmasõja otsa

sai Vilde reisuhimu otsa

Vilde reisuhimu otsa

Jõudis Mäeküla piimamehe

Jõudis mäeküla piimamehe

Napisti veel valmis tehe

Napisti veel valmis tehe

Ent riik see tekitas tal spliini

Riik see tekitas tal spliini

Ja pani saadikuks Berliini

Pani saadikuks Berliini

Aga saadikul oli kitsas kinnas

Saadikul oli kitsas kinnas

Ja Vildele ei meeldinud seal linnas

Vildele ei meeldind linnas

Siis kodu sõudis ludinal

Ja kodu sõudis ludinal

Ja varsti tuli juubel tal

ja näe varsti tuli juubel tal

1925

siis teatrimajja kutsuti

ja teatrimajja kutsuti

kõik Tuglased ja Lutsudki

ja Tuglased ja Lutsudki

ja vot kus siis alles pidu peeti

kus siis alles pidu peeti

Vilde saaniga veel koju veeti

saaniga veel koju veeti

ja riigivanem lubas maja

riigivanem lubas maja

et no kirjanduse edendaja

kirjanduse edendaja

aga no mida ei tulnud oli maja

mida ei tulnud oli maja

kaks veel talve kannata ja

kaks veel talve kannata

1927

sest majast sai apartement

ja majast sai apartement

mis oli väärt küll iga sent

ja oli väärt ka iga sent

veel puudu ainult peenramaa

puudu oli peenramaa

Ja maja nimi oli Kastellaan

Maja oli Kastellaan

Seal elas Vilde naisega

Seal elas Vilde naisega

Ja veel ühe teise naisega

Ja ühe teise naisega

No mismoodi kahe naisega

No kuidas kahe naisega,

No ikka näed va ämmaga

Asoo et kõigest ämmaga

1923 -1933

terve aastakümme kolmas

terve aastakümme kolmas

Vilde töötas nii et tolmas

Veel ta töötas nii et tolmas

Tegi teostes korrektuure

Tegi teostes korrektuure

Sõnu ju oli tulnud juure

Sõnu oli tulnud juure

Pidas ka veel sõnasõdu

Pidas ka veel sõnasõdu

1929

veel pilas mulgi kosilasi

pilas mulgi kosilasi

keda Vigased pruudid petta lasid

Vigased pruudid petta lasid

1933

Vildel puudu polnud töökust

Vildel puudu polnud töökust

Ent pea see eluke ei möödu

Pea see eluke ei möödu

Napilt peale jõulupühi

Napilt peale jõulupühi

Vilde voodi oli tühi

Vilde voodi oli tühi

Aga ei see meid küll kurvaks tee

Jah, ei see meid küll kurvaks see

Jäi alles raamatutesse

Jäi alles raamatutesse

Pea kõik mis ise oli ta

Pea kõik mis ise oli ta

Võis jutu sisse kolida

Võis jutu sisse kolida

Vilde "regilaul". Hästi , hästi, saate isegi aru et esmane katsetus. ärge mul pead maha võtke ma tean et sel pole regilaulu ülesehitusega muud pistmist kui kordused. aga siiski.

kindlasti vigu on ka. Näiteks ma ei tea kas Luts käsi Vilde sünnipäeval.

Minu Viljandi vanaema, Valve Loviise Sooviku kirjutatud luuletus

Me ei teadnud et tal ka selline harrastus oli. vanaema oli viimased 10 aastat oma tuppa sulgunud, kogu ta elu oli lukus ukse taga. vahel õnnestus saada vargsi kardinad kätte ja kiirelt ära pesta, vahel anda õun või võileib. muidu käis ta öösel süüa tegemas. Täiesti erak. Selle luuletuse kirjutas ta oma ema, minu vanavanaema 100. sünniaastapäevaks, ja eks selle sisu käib ilmselt ka ta enda kohta nüüd.

Luuleõhtu. Poetry Night.

20. detsembril kell 17.00 toimub Eduard Vilde Muuseumis selle aasta viimane Pimedate kuude luuleõhtu. Seekord tutvustab oma loomingut 3 neidu: Lee Rajando, Carolina Pihelgas ja Anete Kruusmägi. Vilde Muuseumi luuleõhtud teeb eriliseks vaimsus ja hubane “kirjaniku kodu” õhkkond, küünlavalgus ja elav muusika.

Õhtu lõpetuseks saab selle ja eelmiste luuleõhtute tekste ka paberilt oma silmaga üle lugeda, kohvilaua taga muljeid vahetada ning noortele luuletajatele küsimusi esitada.

Eduard Vilde Muuseum on korraldanud viimastel kuudel luuleõhtuid, kus oma luulet on esitanud juba üht-teist avaldanud ja tunnustust pälvinud noored luuletajad ning nn. pogenistid (kirjandussaidil Poogen kirjutavad noored): Eliina Korts, Martin Vabat, Lauriito Meriloo, Haldjas ja Henri Griin. Võib julgelt kinnitada, et iga noore loomingul on täiesti eriilmeline nägu ja sisu ning see teeb kuulamisest huvitava kogemuse. Loodetavasti leiate ka seekordsete esinejate seast endale mõne uue lemmiku.



Tervitades,
Eduard Vilde Muuseum
Roheline aas 3, Kadriorg
Tallinn
Tel.6013181

paar mõttealget.

kas ma olen nagu idioot või...otsisin riimi sõnale "sohva" ja üritasin samal ajal Bloggerisse sisse logida, trükkides järjekindlalt salasõnaks "sohva", "sohva", "sohva". No mida elevant.

Kui klähvib väljas vares, oigab rahe
ja surnud mõttelindu elu sisse tallab
mu peas üks vokk.
Loen lehelt põud, missest et vihma kallab.
must vares, kuidas ikka nõud
mil sinu pikast juhtmest paiskub alla
üks vahe, lämmatav elektrišokk.
....

siin vahel müürilt voolab sambla määrdund võiet
On laotund liivale pegoonia verekuma
veevõtutiigis tontlikvalged õied
Tuul laostand laigu kõige hüljatuma
maad uuristava kaevu võikad kriiksed
ja kuklas kummitamas kõik need külmad kivid
raudpihte vahel vaevapajud iidsed
kesköösi küütlemas on riste sirged rivid.
on liival kivist jäljed. väetid ringid
mis õhku piserdavad vänget küünlavina
all kuuseokkavaiba valged pingid.
on jäetud mõtteid siia, raskeid nagu tina.
Kõik Külmad Kivid. Ikka samad, ikka samad.
kõik sõnad, itkud, kaebed, sama tulutud
siinsamas mõttelagedalt sa ise lamad
kui elus kõik su nutud kord on ulutud.

tahaks laamendada

emotseda tahaks

minna ära hapuks,

pöördumatult pahaks

tahaks tumetseda

sülitada tinti

täidaks tökatiga

tosinkonna pinti

tahaks tujutseda

kuni käingi maha

keeraks üles jälle

oma sindrinaha

ajaks tuka turri,

uriseks ja hauguks

muutuks kibedaks

ja kirbeks karulauguks

vinduks äädikaks

mis kapinurgas koitab

valaks välja kuid ei tea

kas seegi aitab.

topelt ei kärise

“Pimedate kuude luuleõhtud!”


Tulge härmas jälgi mööda piki pargirada
Tulge tule järgi aknas, olgu teid või sada!
Saage salmidega sõlmit küünlaleegi valges
Saage sõnust soojustatud pikaks külmaks talveks.

Taaskord püüab E. Vilde Muuseum talveõhtute sünkjat pimedust tõrjuda kauni noore luulega hubases küünlakumas. Selle aasta teine “Pimedate kuude luuleõhtu” toimub 23. novembril kell 17.00, mil esinema on kutsutud Henry Griin, Lauriito Meriloo ja Haldjas, kes oma luulet kitarril saadab. Enne poeetilisi avanoote on soovijatel võimalik osa saada muuseumiekskursioonist, ehk õnnestub nagu eelmiselgi korral kuulda askeldamas ka Vilde enda vaimu. Õhtu lõpetuseks on kõigil osalejatel võimalik õdusas kohvilauas muljeid vahetada ja noorte autoritega lähemalt tuttavaks saada. Olete teretulnud mõnusas seltskonnas talvekaamost peletama!


Eduard Vilde Muuseum /Kastellaanimaja Galerii
Roheline aas 3, Kadriorg
Tel. 6013181
E-mail: vilde@linnamuuseum.ee

Vanad...

maalil
vanad naised
toolil
vanad naised
saalid
vanad puised
sõrmed
vanad luised
huulil
vanad sõnad
lilled
vanas vaasis
naistel
vanad õlad
kuugi
vanas faasis
kaunid
vanad kõned
uksel
vana kallim
taskus
vanad kirjad
pilgus
Vana Tallinn.

ilmselt kui kirjutaks

ilmselt kui kirjutaks

sihiks seaks kogu

välja veaks

võibolla

võibolla mitte

ühele lehele magus

ja vastik

teisele kuupäev

ja allkiri ette.

ilmselt kui mõtleks

siis polekski kirjutand

ühtegi vigast ja väetit

fantasti

imalat igavat

valusat vaba

veaks veskikivina mõttelist lasti

kujutaks ette

piraat

sõidan merel

needsamad sääreluud tõmbaksin masti

ei ütleks mööduvail

mõtetel tere

viskaks nad kõik ühte

koltunud kasti.

the subject is titled to change

Must mantel, must mantel....

Must mantel, must mantel

lukk lohmakas ees

kui kadunud luuraja

kummitab mees

kui määrdunud mõte

ta õlgadel rüü

mil käisteks on kahetsus,

kaeluseks süü

must mantel, must mantel -

üks plastikust kott

milles lebamas ohver nüüd,

elutu nott.

oli terve ta elu

kui mungakuub must

otsis varjudest rahu

ja lunastust

lootis muutuda enese

vastandiks vist

korjas hingi käes

verega määrdunud rist

lootis leebuda,

loobuda pimedast pahest

oleks musta rüü paine ehk

priiks andnud vahest

kuklas kumamas kahvatu

kooljaluu hahk

käib mees, seljas mantel

kui öö enda nahk.

must mantel, must sark,

must ihalus teel

mille hulluvaid kandjaid

ei tunne me veel...

ma kirjutasin ainult selleks et innustada teid veel lugusid saatma jutuvõistlusele Musta Mantliga Mees, Vilde Muuseumisse. piret@linnamuuseum.ee peate saatma need või tooma Eduard Vilde Muuseum Roheline Aas 3 Tallinn Kadriorg.

ma ei ole....

Ma ei ole kõrvalmõju olen tõbi ise
tabav, rabav, toorelt jube nagu odavise
ma ei ole paberlennuk ,olen hävitaja
üle terve ilmakaare jätan vereraja
pole number - olen Miljon; džungel, mitte rohi,
ära vaata mind! Mu kannul käia sa ei tohi
Olen algus, olen lõpp ja kogu igavik
Lõppematuis kehastustes libahundilik
Olen uskumatu headus, valgustkartev kiivus
Minust miskit järgi jäänd on igas ahtas viivus
Kes ma olen? Miks ma olen? Mul ju pole nime..
armastus või viha? Kust ma tean? On kumbki pime....

Kuidas sain siia? -triivisin....

kuidas sain siia triivisin
kaldamuulisid küljega riivisin
kaldub pisut põhja mu kannajoon
ilust õhutuks seni ranna joon
linna on nagunii vaakum ja vahulaik
lahes pimedas peegeldub rahupaik
mahub lahte veel palju meid triivima
aga kummale poole jääb Liivimaa?
Kas seal saare maasõsar on kurakätt
enne Kuramaad paremalt paistab Lätt
kus on tuled kas eksleme sihita
merel uppuda rahus võid pihita
vaata, jõgi on uuristand soone
ise voolime kuukaldast joone
võta otsast ja kerasse rulli
rannaniidud ja...
teeme pulli?
terve Eestimaa, Tallinnani
kes küll Haapsalu pintslisse pani?
nüüd on pildi peal. valge daam.
ehk meil õnnestub terve laam
terve taevapall kerida tasku
ja siis keskkohast lõunasse lasku
taevalaotuses edasi triivida
kolme kodutu keiserpingviiniga.
kuidas said siia? triivides
ulgukosmost õhemaks riivides.
Supernoovale ette helistasin
Linnuteel toa broneerida lasin
taskus maailma sinakas pall
millest kunagi saama peab sall
kuidas sain siia mind tõi tahe
üle kulunud kodulahe
päikseteki ja kuukulguriga
ma tean: see ei olnud viga.

kurat kuis ulub (võrreldes delfisse panduga oisut teistsuguseks saanud)

kurat kuis ulub
ka uutes taskutes
hundikari ja õhtune tuisk
kulud Lasnamäe treppidest
argisse laskudes
korrused nüsimas meelt
nagu luisk
raisk kuidas pleegib
su söömata nägu
pressid naeratust otseks
triiklaua peal
kuni piilujast naabri
plastmassist roose
vaid nokivad varesed
haua peal.
küllap sa tahaksid
avada sarga
käia kaame vampiirina
katustel
tuimalt unne imeda
viimsegi varga
kes süstisid sodi su
matustel.

Kopli

Öösi peatuses ei pööra
linna taksosaanid
lasen mitu trammi mööda -
seal on narkomaanid.
koristajatädi Nina
endine ööliblik
aguliromansse luua
abil luua siblib.
Jura ent ei kuula
tal on ammu muud moraalid
Liinidel on algamas
ju parmu-bakhanaalid
uksed valla hingedest
ja aknad puha eest
kirikuni välja peate
kuulma seda meest
treppikotta mõnus lõke,
õdus juhtmesära
pärast igaüks saab jupi
plast kui põleb ära.
keegi neist et näe mind
nad on ise nähtamatud
teie meid ei tunne,
kuid teil meeles on me patud.
Kopli tramm ja Pelgurand
kõik teispool Kaubajaama
igavesed hundid, laas,
mis linnaks ei pea saama.

ja selle Delfisse sodimise lõpetan üldse ära, sest see koht on pervosid täis. nii et hundu ütleb seal aidaa, ja redfox kirjutab siin edasi.

kooliminejatele

kõik kõik on cool
septembrikuul
kuid juba teine nädal
läeb lahti luus ja miskis muus
kui pingis koogutades
kui ikka 2 on klades)
(ja lilliputtide wcs
kord päevas käies hädal
sa leiad olemise....

veel oled tuus
septembrikuus,
kuid juba jõulu ajaks
on kõõrdi pilgud
näeb ja ilgub
iga reit-ee
neist ära välja tee
vaid ole lihtsalt ise.

...

kõik ilma sees
on tegelt EES,
ei maga miskit maha,
kui praegu veel
ja sessi eel
ka mõelda nii ei taha.

ma tean, et jaksad,
paremaks sa
oled võimeline,
kui mina,
või kui need, kel "kaks"
on ainult võimlemine

ma tean, et oled
julgem
oskad rohkem küsida
ja tead, et hapral pinnal saab
vaid joostes püsida

meid järgi vead
ja vahel nead
end täitsa hingetuks
eesminejatest jäigi et
nii kitsakeseks uks

ma tean et leiad
ise tee
ja seinast läbi pured
et pigem võitled tipuni
kui mõttes vaikselt sured

ma tean et oled lõpuni
sa iseenda isand
ka võimatuimad valikud
sa plussidesse lisad

kuid praegu veel
see kõik on ees
ja käes septembrikuu...
veel mängida saab lehtedes,
kui tuules tantsib puu.

üks lemmiklaul (Svjata Vatra "Revolutsioon")

Ma tean üht meest üle suure vee
Kelle lugu ma jutustan
Ta tahtis minna üle kolme maa
Mille taga ta vabaks saab

Ta astus õue pimedal ööl
Kui aeg oli küpseks saanud
Jalad murul süda rinnas
Oma teed tema teretas

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

Esimene maa oli mättaid täis
Nende taha ta koperdas
Mineviku hõng ja hingus
Teda maha materdas

Üles astuda murede mäest
Kui tuul on veel vastu ka
Pole lihtne, kui liialt mõelda
Ta sihti ei unustand

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

Teine maa oli joonitud
Ja juppideks jaotatud
Kullast hambaga sihverplaat
Ainust aega kuulutas

Välimine pind ja ühine joon
Teda hakkasid käänama
Ta nägi läbi, ta kõndis mööda
See maa teda muuta ei saand

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

No mis head seal on kui väsinud meel
Ja vägi hakkab raugema
Üle ootuste tuldud kuid teadmatu ees
Tahe lihtsalt seisatas

Unes võib rännata lõpu teil
Kuid ükskord peab ärkama
Ta leidis laulu, ta leidis enda
Kolm maad olid üheks saand

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

Sosista mulle

Sosista mulle ükstakõik millest
ududest merel, tundmatust lillest
sosista, natuke viida mu aega
tuba on tühi ja kõrge laega
öö on nii üürike, valgus on kiire
immitseb pilkasest heledaid viire
sosista enne kui hommik ja maru
viivad mu viimsegi une ja aru
tasem, veel tasem, vaid hingates maali
kirkane aed kesk mu kaledat saali
aed, milles kunagi valgeks ei lähe
päevane maailm ei mahu mul pähe
valguse valelik ilu on valus
koban kui pime tal päeviti jalus
sosista selgemaks kohkunud vaim
poogi must öö külge haljendav taim.