mu seinale jaapani keeli
igimuiste, kui lõhnas rohi
ning teadmata et ei tohi
on kirjutand sõna "Taifuun"
ühe argliku mõtleja käsi
ma mõtlen ta peale veelgi
see raudkõva seina aga püsib
mu elu ja olemist nüsib
ja isegi mitte taifuun
teda hõredaks piisavalt räsi
ja isegi mitte see tuul,
mis metsades puid kühmu surub
mis veeallgi kõrvades ulub
mõnest seinast jagu ei saa
sest see on nii kalkigiraske.
olgu sõna kuitahes suur
siin linnas saab ohe taifuunist
iga Paik aina tühjeneb ruumist
ning sügavalt hinganud maa
mattub murdmata lukkude vaske.