Me ei teadnud et tal ka selline harrastus oli. vanaema oli viimased 10 aastat oma tuppa sulgunud, kogu ta elu oli lukus ukse taga. vahel õnnestus saada vargsi kardinad kätte ja kiirelt ära pesta, vahel anda õun või võileib. muidu käis ta öösel süüa tegemas. Täiesti erak. Selle luuletuse kirjutas ta oma ema, minu vanavanaema 100. sünniaastapäevaks, ja eks selle sisu käib ilmselt ka ta enda kohta nüüd.
esmaspäev, jaanuar 14, 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)