Veidi vara ja 2

Veidi vara ja kevad salaja
meretuulena hingab kuklasse
uljalt mütsita enneaegu ma
astun Varstijulõppevasse
Kõnnin, kontides kevadkõhedus
Tuuletolmused pärnad puiesteeks
Juba kuivad on kõrvaltänavad
Eileõhtusse eksind lumeveed
Vaatan valgusse, külmaõhetus
Vaikselt näpistab põsed punaseks
Raasukorjajad valjult tänavad
Tunne praegune tilgub tunaseks.
Tunne praegune talveunetu
Nopib jäätanud killukesi
Ehk saan siiski veel talve kokku
Enne kui tast saab jälle vesi.

Veidi varaja 1 (teine versioon on koduarvutis )

Veidi varaja vaikse alguse
Täna tabasin õues luusimast
Veidi ara ja ehmund valguse
Talisorakil juukseid nuuskimast
Mõned ülbemad kärmed kiired
Klammerdasin ma seinale
Kui on ärganud unihiired
Nende kiirtega lähme heinale
Üsna ülbe ja ninaka tuule
Püüdsin iiliti pudelisse
Mis ta, arutu, enneaegu
Puhub kevadet sõõrmeist sisse?
Mereõhk on veel kohati karvane
Torgib kurku ja immitseb kraesse
Sulaveenired uimerdised
Veel ei taipa neelduda paesse
Kõik on kohati kaoses ja segi
Siutsud vajaksid taktikeppi
Kas on vanker see või on regi
Mille peaksime võtma sleppi
Veidi vara ja veidi hajevil
Silmad maas käib kevadekell
Kui ta kunagi Julgeb ja Jõuab
Võtab vastu ta Räästakapell.