Nüüd vist hakkan muutuma võililleks
ja kui põud tuleb, siis närtsin
võiks nüüd kuldselt ju särada. Milleks?
Terve vaip on meid nõnda kärts siin.
Võiksin olla ka ehedast karrast
peagi ikka ma tuulde pudeneks
ainult korraks su imetlust harrast
tajun, lendudes valgeks udemeks.
Muutun lilleks. Ei murta mind vaasi.
Ehk kootakse pärjaks pähe.
varre pehmudes päikeses tean et...
Et särasin taas liiga vähe.
esmaspäev, mai 21, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar