kurat kuis ulub
ka uutes taskutes
hundikari ja õhtune tuisk
kulud Lasnamäe treppidest
argisse laskudes
korrused nüsimas meelt
nagu luisk
raisk kuidas pleegib
su söömata nägu
pressid naeratust otseks
triiklaua peal
kuni piilujast naabri
plastmassist roose
vaid nokivad varesed
haua peal.
küllap sa tahaksid
avada sarga
käia kaame vampiirina
katustel
tuimalt unne imeda
viimsegi varga
kes süstisid sodi su
matustel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
kunagi nägin seda delfi mingis foorumis. nips-naps kopeerisin arvutisse ja käin aeg-ajalt lugemas. väga hea rütm ja riim ja sõnastus ja noh..sisu ka. väga kift!
Postita kommentaar