Must mantel, must mantel....

Must mantel, must mantel

lukk lohmakas ees

kui kadunud luuraja

kummitab mees

kui määrdunud mõte

ta õlgadel rüü

mil käisteks on kahetsus,

kaeluseks süü

must mantel, must mantel -

üks plastikust kott

milles lebamas ohver nüüd,

elutu nott.

oli terve ta elu

kui mungakuub must

otsis varjudest rahu

ja lunastust

lootis muutuda enese

vastandiks vist

korjas hingi käes

verega määrdunud rist

lootis leebuda,

loobuda pimedast pahest

oleks musta rüü paine ehk

priiks andnud vahest

kuklas kumamas kahvatu

kooljaluu hahk

käib mees, seljas mantel

kui öö enda nahk.

must mantel, must sark,

must ihalus teel

mille hulluvaid kandjaid

ei tunne me veel...

ma kirjutasin ainult selleks et innustada teid veel lugusid saatma jutuvõistlusele Musta Mantliga Mees, Vilde Muuseumisse. piret@linnamuuseum.ee peate saatma need või tooma Eduard Vilde Muuseum Roheline Aas 3 Tallinn Kadriorg.