teisipäev, juuli 31, 2007

üks lemmiklaul (Svjata Vatra "Revolutsioon")

Ma tean üht meest üle suure vee
Kelle lugu ma jutustan
Ta tahtis minna üle kolme maa
Mille taga ta vabaks saab

Ta astus õue pimedal ööl
Kui aeg oli küpseks saanud
Jalad murul süda rinnas
Oma teed tema teretas

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

Esimene maa oli mättaid täis
Nende taha ta koperdas
Mineviku hõng ja hingus
Teda maha materdas

Üles astuda murede mäest
Kui tuul on veel vastu ka
Pole lihtne, kui liialt mõelda
Ta sihti ei unustand

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

Teine maa oli joonitud
Ja juppideks jaotatud
Kullast hambaga sihverplaat
Ainust aega kuulutas

Välimine pind ja ühine joon
Teda hakkasid käänama
Ta nägi läbi, ta kõndis mööda
See maa teda muuta ei saand

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

No mis head seal on kui väsinud meel
Ja vägi hakkab raugema
Üle ootuste tuldud kuid teadmatu ees
Tahe lihtsalt seisatas

Unes võib rännata lõpu teil
Kuid ükskord peab ärkama
Ta leidis laulu, ta leidis enda
Kolm maad olid üheks saand

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

2 kommentaari:

Eduardo Waghorn ütles ...

Nice poem...I'll try to translate it later...
Anyway, nice blog...I'd like to know the wonderful tale castles of Tallin...
Greetings from Chile to Eesti:)
Visit me if you want...

Eddiesmoments ütles ...

It is not mine, it is just something I like.