teie sirgete sammude müra.

te normaalsus
on peenike joon keset vett
mis kõndijal´kanda lõikab
mu reaalsus
on üksinda hulpida kaugel
seal ulgumerel
seal ulguval veerel
kuhu mõni üksik vaid teie seast
meelesegadusseisundis põikab.

ma ei tahagi olla
te silme all et
tolles peaaegu kõlbliku paines
ennast lõhuks
ja hõrendaks peaaegu õhuks
triivin eemale kui
ainult tuult.... ainult et
teie sirgete sammude müra on igas
kurdistavkõrges laines.

Ma olen vist võilill

Nüüd vist hakkan muutuma võililleks
ja kui põud tuleb, siis närtsin
võiks nüüd kuldselt ju särada. Milleks?
Terve vaip on meid nõnda kärts siin.
Võiksin olla ka ehedast karrast
peagi ikka ma tuulde pudeneks
ainult korraks su imetlust harrast
tajun, lendudes valgeks udemeks.
Muutun lilleks. Ei murta mind vaasi.
Ehk kootakse pärjaks pähe.
varre pehmudes päikeses tean et...
Et särasin taas liiga vähe.

Rahe!

taevas külmus ära
Kopli jääd on täis
klaasikillusära
lõhki minu käis
piisab korraks minna
juba kaos ja kadu
sõida ära linna
vastik pilvemadu.
tänav täis on talve
undavad sireenid
tädid aknal valvel
kõrbevad pelmeenid.

paluks kaebuste raamatut

Paluks kaebuste raamatut
üks kajakas on toimetanud sõduril genotsiidi
Paluks kaebuste raamatut
sõdurit sunniti ise kõndima JALGSI kalmistule
Paluks kaebuste raamatut
ja üldse ma ei tea miks me ei katkesta visiiti
eestlased on nii saamatud
ei reageeri ka siis kui sõjaks me valmistume.
Paluks kaebuste raamatut
Nii kui me kohale jõudsime oli pohmell
Paluks kaebuste raamatut
Meid tervitati lausega "Welcome to Hell"
Paluks kaebuste raamatut
Meil on kaebusi, aga me veel ei tea milliseid
oleme kõigele avatud
palun ainult ärge informeerige meid.

anonüümne naer

savikas ja klenski
iga teine paksu
kiusupunn ja juudas
saab meilt küberlaksu.
linnapea või saatan
maffiamees ja suli
anonüümne naer on
teie põrgutuli.

jälle midagi mis kiilakatele neeruhaigetele jotadele ei meeldi.

niisiis Godzilla
kärbime saba
et sa meil poleks
Tallinna naba
nõnda, piraadid
haarake silmus
kui juba kaake
nii palju ilmus
lindpriid ja skisod
ahvide keralt
kambrisse 8.
pergli peralt.

248.

maa on mälu
väike välu
ikka lõhnab eredalt
alatasa
imbub üles
suurte roomikute alt
ajaloo tankistlik ülbus
leidku kõrvalisi teid
Maa on Lugu
Mis End Räägib
ootab valgeid ülaseid

See pole küll minu luuletus , aga see laul meeldib mulle hirmsasti

Willow Tree  (Alton Ellis)


They say that once the tear has fallen,
the willow cries eternally
cry not for me, my willow tree
don't shed your tears eternally
cause I have found the love I've searched for
I need your tears no more, no more

So tell where, my weeping willow
and if we'll ever meet again
cry not for me, my willow tree
don't shed your tears eternally
cause I have found the love I've searched for
I need your tears no more, no more


They say the willow cries for someone
and that's when someone's heart is broken
cry not for me, my willow tree
don't shed your tears eternally
cause I have found the love I've searched for
I need your tears no more, no more

Laulu laulab Gregory Isaacs kõikse etembini.
Reggae laulude sõnad on üldse head.
aga regilaulude omad ei jää ka alla.
üldse kui luuletamisest rääkida siis ma kogu aeg ütlen endale
et aeg Vana Kannel  läbi lugeda....või vähemasti sirvida.
Need võrdlused ja sõnaväänikud vanades lauludes on ikka hoopis
kõrgem tase kui enamik praeguse aja popmöga.

unenäod. kivi. mängukarupõld.

245.
unenäod on selged nagu vesi
unenäod on kerged nagu valgus
valguvad su pääle hulgakesi
näha justkui jõuad ainult algust
mõni pilvedesse lendama viib sind
mõni jälle terav on kui okas
hommikul üks nähtamatu lind
lendab aknast välja, uned nokas.
Vahel aga keset selget päeva
ta uned pillab maha kogemata
need roosaks värvivad siis terve taeva
sa justkui unes kõnnid - uinumata.

246.
Nii lihtne on tõestada seda,
et gravitatsioon on legend
sest elu on samavõrd ime,
kui pilvedes kivi lend.

247.
Mina pistsin seemne mulda,
päike puistas oma kulda
kastsin neid ja väetasin.
Mõtisklesin. Ootasin.
Kas ei oleks ülimaru
kui neist võrsuks kaisukaru
mitu mõistvat lelulooma
lapsepõlve meelde tooma....

235.

just äsja hoidsin sind peos
suline süda
suur silm
silm suur
nagu kuu.
süda tuline
kõik muu
oli tühine.
just äsja ta lõi
või siis ei
see hetk
oli lühike.
kõik aeg
on nii tühine
kui ühtegi südametukset
sa kuulda
ei või.
just äsja sind tõi
siia viiv
või siis viis
äsja minema.
viipas tiivaga teine
sul suunda kus lindude imemaa.

Mu naaber on kole koll

Mu naaber on kole koll
oleks mujale lükata vaja,
nagu laulis kord väikene troll
koos vennaga, ta kole maja.

Mu naaber on koll. Väga kole
on mõelda, mis saks kui kop-kop
kostaks homme? - Ma kössitaks voodi all
vait. Karjed suus nagu tropp.

Oh et oleks ma eelajalooline
muinaskoletis süngest legendist!
Purskaks lohena tuld, ja koll pageks.
Ent nood müüdid ei vesta meist endist.

Mu naaber on kole. Koll
on ta minu meelest, kuid teised
võibolla ei tea (ei saa aru?)
ta salaja kurjast keelest.

Mu naaber on MINU
naaber. ja MITTE nende, kes eal
pole tundnud ta teravaid küüsi
oma kaitsetu kaela peal.

240.

Kui kirjutada sa plaanid

kirja, nimelt hüvastijätteks

siis võta kõigepealt sulepea

päris pahupidisse kätte

et see sul ikka väriseks

et need plekid kindlasti tilguks

ja seal pisaratega seguneks

üheks rahutuks silmapilguks

suru sulepea paberisse

jättes sarnase augu kui hinges

ära kortsuta paberit, hoia see

krampis sõrmede vahel pinges.

las see sulepea paberil nuuksub

las kriibib ja kisab ja sonib

kui maamiinile astunud sõdur

kes jalutult teed mööda ronib.

Kui kõik öeldud, mis sel puhul ikka

pane punkt niiet laud täis on tinti

kohe vihaga, võta hoogu.

Võid veel lugeda kirja linti

et kas see neid ikka ehmatab

et kas ikka märki tabab

kas on piisavalt verd ja draamat

mis neid südamest raskelt rabab.

aga parem kui tabaksid tuuma

jätta hüvasti miskit ei saa nii,

ainult halvasti, seepärast su ma

kirjutama sean hoopis kantaati.

see karvane jaanuar
raudkõva käega
oma jäätanud vuntsides
suuga
su kaelale jätab
siniseid sosinaid
kui räme madrus sind
kallistab
oma tahumatul kombel
õgib su soojust
ta ihast hullunud
silm
sind rebib sülle
tema kare kämmal
mis sest, et veri ju
külm.
see karvane jaanuar
kui ahne armsam
kõrvale pöörab
pilgu
kui su kehasoojusest
saanud on küll
jäine kirg ent ei õhemaks
tilgu.

the Yarn - Girl kept knitting a sweater
for Oxygen Boy. As it grew
she got thinner and thinner, unraveling
her round body row - by -row
The Oxygen Boy let that happen
for he was a light - minded bloke
but when time came for fitting the sweater
it was so tight that he choked.
The Sweater, that once was a ball
of yarn, so fleshy and fluf´,
became a moth - eaten bundle
and flew into air with a puff.

Kass. the cat.

in the most comfortable chair of my flat
there´s a feline waiting, and skillfull in that
when somebody comes, he´ll jump right in their feet
and starts chewing your toe, though his plate´s full of meat.
he doesn´t play ball with any ol´fool
or a violent brat of a neighbouring school
arriving from town I see fur somersaulting
my generous laugh he finds rather insulting
he´s demolished the sofa with speed of the light
I´m surprised it puts on a rather good fight
upon two - day -old food he looks with despise
at 4 in the morning he miaus you to rise
he has eyes of an angel when you´re missing a cookie
he´s got black belt in sleeping, he finds Garfield a rookie
that cat, during daytime as the devil himself
in the night blissfull sleep finds on my wardrobe shelf.

mu seinale jaapani keeli
igimuiste, kui lõhnas rohi
ning teadmata et ei tohi
on kirjutand sõna "Taifuun"
ühe argliku mõtleja käsi
ma mõtlen ta peale veelgi
see raudkõva seina aga püsib
mu elu ja olemist nüsib
ja isegi mitte taifuun
teda hõredaks piisavalt räsi
ja isegi mitte see tuul,
mis metsades puid kühmu surub
mis veeallgi kõrvades ulub
mõnest seinast jagu ei saa
sest see on nii kalkigiraske.
olgu sõna kuitahes suur
siin linnas saab ohe taifuunist
iga Paik aina tühjeneb ruumist
ning sügavalt hinganud maa
mattub murdmata lukkude vaske.

saamas parandet. to be edited.

what are you thinking about in the morning
fish for the cat and a new news to use
oh how the postman unusually early
what should I banish and what should be choosed
what are you thinking about in the streetcar
check to se no bird or dog´s on the rail
smelly seats swetty glass pushing you so far
taking away all the greatness in tale.
what are you could I get please somewhat ...Hello
Blue eyes I want you to see a bit closer.
can sun paint Hi ! on the wall with it´s yellow
everyones sees and becomes little kinder.
what are we? Thinking beings? hurrying like so
occasional flashes of greatness, ideals
we´ll think about it some day, pack to go
to taste and say really? so that´s how it feels?

millest te mõtlete

millest te mõtlete udusel hommikul
kassile kala ja ajaleht uus
küll saabus salaja tänane postiljon
kes olen ise, kas nohik või tuus
millest te mõtlete tramm veidi krigiseb
vaata nüüd et ei jääks koer ega lind
tagapool haiseb ja käsipuud higised
suruvad ahtasse vaikellu sind.
millest te mõtlete saaks veidi lähemalt
viibata sinised silmad et teaks
saaks "Tere!" seinale võõbata vähemalt
et siis kõik näeksid ja hakkaksid heaks.
millest me mõtleme traavides sedasi
vahel paar välgatust uusi ideid
millest me mõtleme kindlasti edasi
kui need veel kunagi leiavad meid.

219.

hingede ajast ta hakkab
surnute päeva sõuab
marduste magades lakkab
kadrite kasuka all.
kadri viib viimse päeva
mart toob sul salliilmad
hingesid kõikjal kõnnib
Katk, Tont ja vana Hall.

Mart annab õnne - kui tihkab
kerkides vaimuna üles
Kadri ta karusust aasib
naha ja juuste hõngu
Mart saadab hinged alla
kadedalt koorukseid riisub
Kadri kui vokki tallab
toob juuspeeneid pakaselõngu.

Mart tahab sooja. Süüa.
Hingata - sinu suuõhku.
Rännuteest sirgeks end lüüa.
paar kasinat suutäitki kõhtu.
Mart tahab sooja kambri
viivuks, et kaduda äkki
jätab kõik mugavusvangid
paksude raamide lõksu.

vaene muna, oh vaene muna
poleks ehk paha kui kana saaks luna
karbis on pime ja number on peal
munal on mõneti hullem kui seal.
kõigepealt pressivad, siis teevad külma
muretu muna näeb kohtlemist julma
lillade numbrite järgi on jaetud
paaritud klopit ja paaris saab praetud
eetikanorme ära siin vae
istu ja oma omletti sa sae.
vaene muna, ohh, vaene muna
tunneb end kõikidest unustatuna.